Sukulente peetakse sageli ideaalseteks toataimedeks, sest nad pidavat hakkama saama peaaegu ilma veeta. Paljude puhul on see tõsi – aga mitte kõigi. Sukulendi tegelikud vajadused sõltuvad suuresti sellest, millises kasvukeskkonnas ta looduses arenes.
Just see seletab, miks osa sukulente tunneb end kuivas toas suurepäraselt, samas kui teised hakkavad kiratsema, kuigi neid harva kastetakse.
1. Kõrbe-sukulendid
Need sukulendid on pärit kuivadest ja päikeselistest piirkondadest, kus sademete hulk on väike ja muld kuivab kiiresti. Sellistes tingimustes ellujäämiseks on nad kujundanud paksud lehed või varred, kompaktse kasvukuju ja väga hea põuakindluse, mis võimaldab neil taluda kuumust, tugevat päikest ja pikki veevaeseid perioode. Seetõttu tunnevad nad end hästi ka kuivas toaõhus ega vaja sagedast kastmist.
Neile sobib:
- palju valgust
- harv kastmine
- kuivem keskkond
Näited: aloe, echeveria, rahapuu, agave, opuntiad, enamik kaktuseid.
2. Troopilised sukulendid
Vähem tuntud, kuid väga levinud on troopilised sukulendid. Ka nemad salvestavad vett, kuid nende looduslik kasvukeskkond on hoopis teistsugune. Näiteks on üheks selliseks nö metsakaktuseks meile hästi tundut jõulukaktus (Schlumbergera).
Need taimed kasvavad metsade all või puude küljes ning saavad palju niiskust ümbritsevast õhust. Seetõttu ei sobi neile kuiv toaõhk ega pikk läbikuivamine. Troopilistes vihmametsades kasvavd kaktused, mis kummutavad levinud arusaama, et kõik kaktused armastavad kuivust ja otsest päikest. Enamasti on metsasukulentidel kaunid õied, mis arenevad lüliliste varte otstes. Need varred näevad välja nagu pikad allapoole langevad mahlakad lehed. Parim on istutada nad õhurikkasse, vett hästi läbilaskvasse ja parajalt niiskesse mulda.
Näited: jõulu- ja lihavõttekaktused, helmekaktused, lamekaktused
3. Aga kuhu jäävad sulgvõhk, jukka, draakonipuu ja teised?
On ka väga levinud toataimi, mida liigitatakse samauti sukulentideks – ja seda praktilistel põhjustel.
Näiteks sulgvõhk , jukka ja draakonipuu taluvad hästi kuivust, vajavad harva kastmist ja on üldiselt vähenõudlikud.
Need taimed salvestavad vett erinevates taimeosades (nt vartes või maa-alustes osades), mistõttu käituvad nad hoolduse mõttes sarnaselt paljudele sukulentidele. Just seetõttu liigitatakse neid sageli samasse „lihtsate taimede“ gruppi, seda eriti kodu- ja kontorikeskkonnas. Küll aga on erinev nende taimede valgusvajadus, mistõttu tuleks kasvukoha valikul arvestada iga liigi eripäradega – mõni talub hästi ka hämaramat nurka (nt sulgvõhk), teine vajab aga heaks kasvuks märksa rohkem valgust ja avaramat asukohta.
Oluline meeles pidada
Sukulendi välimus ei ütle alati, kuidas teda hooldada.
Paksud lehed ei tähenda automaatselt, et taim armastab kuiva õhku või väga harva kastmist. Sageli on määravam hoopis see, kas taim on pärit kõrbest või troopikast – või on ta lihtsalt kohanenud vee varumiseks teistsugusel viisil.
Kiirmeelespea
- Kõrbe päritolu sukulendid → palju valgust, kuivem õhk, harv kastmine
- Troopilise päritoluga sukulendid → hajutatud valgus, niiskem keskkond, ühtlasem hooldus
Kui neid erinevusi teadvustada, muutub sukulentide ja sukulendilaadsete taimede valimine ning hooldamine lihtsaks, loogiliseks ja stressivabaks 🙂
