Õiterohkete taimede kasvatamine võib esmapilgul tunduda keeruline kui raketiteadus. Tegelikult on toataimede õiteilu välja meelitamine ja säilitamine enamasti jõukohane ka algajale taimesõbrale. Tutvustame 10 vähenõudlikku taime, mis iga kodu ja töökoha õitesse ehivad – nende seas on nii põnevaid troopilisi eksoote kui ka meile juba ammustest aegadest tuttavaid iludusi.
1. KLIIVIA (Clivia)
Ainuüksi kliivia (Clivia) tumeroheline lehvikukujuline lehestik pakub toretsevat silmailu. Taim on aga eriti kaunis, kui seda kroonib kaunis oranžikaspunane või kollane kellukjatest õitest koosnev õisik. Õisikuvarsi võib olla üks või mitu, sõltuvalt taime vanusest ning kasvutingimustest. Toataimena on meil enim levinud mattpunane kliivia (Clivia miniata) ja tema erinevad sordid. Kliivia eelistab valgusküllast kasvukohta, vältida keskpäevast kõrvetavat päikest. Varakevadest sügise hakuni kasta mõõdukalt, et muld oleks kergelt niiske. Talvisel puhkeperioodil tuleb taime kasta minimaalselt.
2. KALANHOE (Kalanhoe)
Kalanhoed (Kalanchoe) on värvikirevate õitega sukulendid. Paksulehelistele omaselt on kalanhoed vastupidavad ja vähenõudlikud.
Liikidest on kodudes enim levinud erinevat värvitooni õite poolest tuntud Blossfeldi kalanhoed (Kalanchoe blossfeldiana) ning eeskätt sinakaslilla sametja lehestiku poolest tuntud sarvik-kalanhoe (Kalanchoe beharensis). Blossfeldi kalanhoe sortide hulgast, näiteks sordirühmas Calandiva leiab hulgaliselt ka täidisõielisi iludusi. Õidepuhkenud kalanhoed vajavad rohkelt valgust, vältida kõrvetavat keskpäevast päikest. Õied püsivad taimel mitu kuud. Selleks, et taim hiljem uuesti õitsema saada, on vaja taimele pakkuda sügise hakul 5-7 nädala jagu hämaraid valgustingimusi – selleks perioodiks võib taime tõsta näiteks hämarmasse ruumi. Vältida taime ülekastmist.
3. FLAMINGOLILL (Anthurium)
Flamingolill (Anthurium) on tuntud erksavärviliste munajate kõrglehtedega toataim. Taime efektseid kõrglehti nimetame sageli flamingolille õiteks – tegelikud õied on aga koondunud püstistesse tõlvikutesse ning on vaevumärgatavad. Kõrglehed on sõltuvalt liigist ja sordist kas punakad, oranžid, kollakad, valged või ka tähnilised.
Toataimena on levinud eeskätt André flamingolill (Anthurium andraeanum) ja Scherzeri flamingolill (Anthurium scherzerianum) ning nende hübriidsed sordid. Sortide valik on väga lai – “Million flower”, “Cirano” ning “Prince of orange” on vaid mõned näited.
Flamingolill eelistab ühtlaselt sooja temperatuuri, hajusat päikesevalgust ja niisket õhku. Taim ei talu tuuletõmbust. Kasta mõõdukalt, laskmata mullal läbi kuivada.
4. TÕLVLEHIK (Spathiphyllum)
Tõlvlehik (Spathiphyllum) on väga leplik hoolealune ka tempoka elurütmiga inimesele.
Samuti tuleb tõlvlehik toime kohatiste temperatuurimuutustega. Niiskustase nii mullas kui ka ümbritsevas õhus võiks olla stabiilne. Vältida tuleks kõrvetavate keskpäevaste päikesekiirte langemist taimele. Taim lepib ka varjulisema kasvukohaga. Vältida tuleks jahedat tõmbetuult. Tõlvlehiku sorte on väga palju, meie tootevalikus on teiste seas näiteks puhashasvalgete õitega “Mont Blanc” ja “Vivaldi”, lopsaka lehestikuga “Largo” ning suuremõõtmeline “Sensation”.
5. ÕIEKAS PÄRGVÄÄNIK (Stephanotis floribunda)
Õiekas pärgväändik (Stephanotis floribunda) on imeilusa läikivnahkja lehestiku ning valgete meeldivalt lõhnavate õitega ronitaim. Sarnaselt oma sugulasele vahalillele on ka pärgväändik vähenõudlik ja tubastes tingimustes lihtsa vaevaga kasvav taim. Taime varred on puitunud, kuid paindlikud – neid saab hõlpsasti näiteks traatraami ümber põimida.
Pärgväändik armastab valgusküllast kasvukohta, kuid terava lõunapäikese eest tuleb taime kaitsta. Taim on tundlik sagedaste asukohavahetuste suhtes. Kastma peaks taime mõõdukalt – pigem vähem kui rohkem. Suvisel ajal ning talvisel kütteperioodil võiks taime toasooja veega piserdada või asetada taime lähedusse õhuniisutaja.
6. GUSMAANIA (Guzmania)
Gusmaaniad (Guzmania) kuuluvad bromeelialiste sugukonda. Gusmaania on kõrgelt hinnatud troopilise välimusega erksa leheroseti poolest, mis püsib taimel kuni pool aastat. Tegemist on vähenõudliku ja vastupidavad toataimega, mis sobib suurepäraselt kinkimiseks.
Gusmaaniat tuleks kasta regulaarselt toasooja veega. Kuna taim armastab kõrget õhuniiskust, valatakse kasvuperioodil ehk varakevadest kuni suve lõpuni vett ka leherosetti. Taim õitseb vaid korra, andes õitsemise järel rohkelt võsusid, mis on võimalik eraldi pottidesse istutada. Vajab valgusküllast kasvukohta, vältida keskpäevast otsest päikesevalgust. Sordivalik on väga lai ja värvitoonidelt mitmekesine. Mõned põnevad sordid, millega lähemalt tutvuda on näiteks helepunane “Amaretto”, valge-roosa “Candy”, erkroosa “Claire” ning säravkollane “Hilda”.
7. VRIISEA (Vriesea)
Vriisea (Vriesea) on mõõkja punaka õierosetiga toataim. Teistest bromeelilaistest paremini tuleb vriisea toime poolvarjuliste kasvutingmustega. Taime pilkupüüdev erksavärviline kõrgleht püsib kaunis mitmeid kuid. Vriisea vajab mõõdukat iganädalast kastmist toasooja veega, kasvuperioodil võib vett piserdada ka lehtede pinnale ning lehtede vahel paiknevasse südamikku. Erinevaid värviküllaseid liike ning sorte on omajagu. Teiste hulgas tasub tutvust teha näiteks ka põneva vöödilise lehestikuga kirivriiseaga (Vriesea hieroglyphica) ning heledama lehestikuga akenvriiseaga (Vriesea fenestralis).
Pärast roseti närbumist sama taim enam ei õitse, kuid taim kasvatab tütartaimed, mis on võimalik eraldada ning uude potti istutada.
8. TILLANDSIA (Tillandsia)
Tillandsia (Tillandsia) välimus viitab lähedasele sugulusele eelnevalt tutvustatud vriiseaga. Tegemist on õhutaimega, mis kasvab ilma substraadile kinnitumata. Taim vajab rohkelt valgust ja veega piserdamist. Tillandsiale meelepärase õhuniiskuse saavutamiseks võib taimede lähedusse paigutada ka õhuniisutaja. Ideaalselt niiskus- ja valgusküllaseks kasvukohaks võib osutuda näiteks akendega vannituba. Tillandsiad sobivad ideaalselt erinevatesse modernsetesse või maalähedastesse kompositsioonidesse – näiteks avatud terraariumisse.
Tillandsia liike on väga palju, meie kodudes on levinuimad sinine tillandsia (Tillandsia cyanea), haruldane tillandsia (Tillandsia xerographica), habetillandsia (Tillandsia usneoides), kanniktillandsia (Tillandsia ionantha) ning kostariika tillandsia (Tillandsia oerstediana).
9. SÄRAV PIIMALILL (Euphorbia milii)
Särava piimalille (Euphorbia milii) dekoratiivne välimus ja vähene nõudlikkus kasvutingimuste osas on teinud taimest populaarse toataime. Taimed armastavad kuivapoolset õhku ning pigem tagasihoidlikku kastmist. Õite värvus on säravpunane, aretatud on ka hübriidseid kollakaid ning pastelseid sorte. Särav piimalill kasvab rõõmuga otsese päikesevalguse käes. Taime kompaktse vormi säilitamiseks võib taime pügada, kuid ettevaatust – taime piimjas mahl on väga mürgine ning varred kaetud teravate okastega!
10. AAFRIKA KANNIKE (Saintpaulia)
Aafrika kannike ehk säntpoolia (Saintpaulia) ei ole põhjuseta üks läbi aegade populaarsemaid toataimi. Tegemist on erakordselt visade õitsejatega, hoolt vajavad nad sealjuures aga vähe. Taim armastab poolvarjulist kasvukohta ning mõõdukalt niisket mulda ning õhuniiskust. Sobivates tingimustes õitseb taim peaaegu aastaringi. Säntpooliaid on mitukümmend erinevat liiki, lisaks terve hulk hübriide. Värvitoonidelt on õied peamiselt sinised, lillakad, punakad, valged või roosakad. Leidub ka terve hulk kauneid täidisõielisi sorte. Säntpoolia paljundamine lehepistikutega on lihtne ja kiire viis taimedele järelkasvu loomiseks.
