Pika õitsemisperioodiga taimed on olulised suvise meeleolu loojad ning iga aia, rõdu või terrassi ehteks. Suvelillede valik aianduskauplustes on erakordselt lai ja mitmekesine. Seetõttu on otsustamine, millised taimed endaga kauplusest koju viia, üsna keeruline. Valdav osa suvelilledest on tublid õitsejad ning emotsiooni ajel lemmiku valimine pole alati sugugi paha plaan. Kui aga soovida juba kevade hakul paigutada amplisse, peenrasse või taimekonteinerisse täies õiteilus taimed, mis jaksaksid õitseda järjepanu kuni sügiseste külmadeni, tuleb väheke eelnevat uurimist kasuks. Toome välja seitse vaprat ja nobedat õitsejat, mille kasvatamisega saab edukalt hakkama ka algaja lillehuviline.
1. Pelargoon
Pelargoone (Pelargonium) kasvatatakse valdavalt erksaõeliste hooajataimedena. Taim on meil nii toa- kui õuetaimena laialt tuntud. Suvelillena kasutatakse peamiselt vöötpelargooni (Pelargonium zonale) hübriidseid sorte. Üha enam leiab õuetingimustes kasutust ka lõhnav pelargoon (Pelargonium graveolens), mida kasvatatakse eeskätt lopsaka ning meeldivat aroomi eritava lehestiku tõttu. Meie kliimas on lõhnav pelargoon pigem külmaõrn. Populaarsete rõdukasti- ja amplitaimedena kasvatatavad rippuvad pelargoonid on luuderohulehise pelargooni (Pelargonium peltatum) esindajad. Pelargoonide valik on kaubanduses värvideküllane – lisaks erinevates värvides liht- ja täidisõitele taimedele leidub ka toredaid kirjude lehtedega pelargoone. Külluslikku õitsemist soodustab regulaarne väetamine ning äraõitsenud õisikute eemaldamine. Pelargoonid tulevad edukalt toime ka lühiajaliste ebasoodsate kasvutingimustega nagu liialt kuiv muld ja jahe tuul. Pelargoone võib istutada suurematesse taimeanumatesse, peenrasse või rõdukasti. Efektne on pelargoon nii soolotaimena kui erinevatest taimeliikidest koosnevates kooslustes. Näiteks sobivad pelargooni kõrvale imehästi sinilobeelia, metsvits, vilt-ristirohi või aed-raudürt. Pelargoone on võimalik lihtsa vaevaga siseruumides talvitada, et need järgmisel kevadel taas õue oma õiteilu näitama tuua.
2. Begoonia
Begooniad (Begonia) on väsimatud ja vastupidavad suvised õitsejad, mida kaunistavad punased, roosakad, valged või kollakasoranžid lopsakad õied. Begooniate liike ja sorte on terve hulk, sealjuures leidub nii liht- kui ka täidisõitega iludusi. Üks tarmukamaid õitseja – nagu nimigi ütleb – on alatiõitsev begoonia (Begonia x semperflorens). Alatiõitsev begoonia on aianduses laialdaselt levinud kui üheaastane peenra- ning potilill. Amplites ja taimekastides moodustavad ülevoolavalt kauneid õitekaskaade erinevad rippuvad begooniad – sealhulgas roosbegooniad (Begonia x Elatior) ja mugulbegooniad (Begonia tuberhybrida). Ühtviisi edukalt kasvavad begooniad nii valgusküllases kui ka varjulisemas kasvukohas. Küllusliku õitsemise tagab hoolas kastmine, väetamine ning närbunud õite eemaldamine.
Begooniad õitsevad kuni sügiseste öökülmadeni. Mugulbegooniat on võimalik siseruumides ka talvitada.
3. Lemmalts
Lemmaltsad (Impatiens) on kompaktse lehestikuga suvised õitsejad, mis on suurepäraseks valikuks poolvarjulisse ning varjulisse aiasoppi. Õied on sõltuvalt liigist ja sordist punased, valged, roosad, violetsed või kollakad. Suvelillena on meil levinud eeskätt sultan-lemmalts (Impatiens walleriana) ehk rahvakeeli virkliisu, hertsog-lemmalts (Impatiens new g.) ja aed-balsamiin ehk balsamiin-lemmalts (Impatiens balsamina). Kõige enam kohtame aedades ja avalikel haljasaladel sultan-lemmaltsa, mis on lepliku loomu ja visa õitsemise tõttu populaarne peenralill. Hertsog-lemmalts on sultan-lemmaltsast kogukama lehestikuga ja suuremate õitega ning sobib hästi kasvatamiseks peenras, aiavaasis või ka toataimena. Aed-balsamiin on imekaunis puhmasjas taim, mis sobib nii madalasse lillekasti kui ka peenrasse. Tegemist on ka efektse lõikelillega.
Lemmaltsad armastavad niiskemat, keskpäevase kõrvetava päikese eest varju jäävat kasvukohta. Pidevat õiteilu aitavad saavutada regulaarne kastmine ning väetamine. Sobivate kasvutingimuste korral õitsevad lemmaltsad sügiseste külmadeni.
4. Aed-Raudürt
Aed-raudürt (Verbena x hybrida) on rippuvate kirgaste õiekobaratega suvik, mis on ühtviisi pilkupüüdev nii suuremas aiapotis, amplis kui ka rõdukastis. Raudürt on vähenõudlik ning talub lühiajaliselt kuivemat mulda, kuid vajab korrapärast väetamist ning valgusküllast kasvukohta. Erinevalt paljudest suureõielistest suvikutest on aed-raudürdi rikkalikud õiekobarad ilmastikukindlad ning peavad vastu nii tugevale vihmasajule ning tuule räsimisele. Raudürdi väikeste õite tõttu on taim ka veidi hooldusvabam – puudub vajadus närbunud õisi taime küljest käsitsi eemaldada, tuul teeb seda meie eest. Lillegruppides on aed-raudürdile suurepäraseks kaaslaseks suurem osa levinud suvelilledest – sealhulgas näiteks lamav sanvitaalia, vöötpelargoon, petuunia ning südajalehine suutera.
5. Petuunia
Võib öelda, et petuuniad (Petunia) on aiapidajate poolt ühed armastatumad suvelilled ja seda mitte asjata – taim suudab kohaneda erinevate kasvutingimustega, õitseb külluslikult kogu suve.
Petuuniate liike, hübriide ja erinevaid sordirühmi on palju. Aianduskaupluste valikus leidub nii väikeste kui ka suurte õitega, nii liht- kui täidisõielisi sorte. Petuuniate õiterüü võib olla edevalt erksates või mahedalt õrnades värvitoonides, leidub ka toretsevalt kirjude õitega sorte. Tegemist on imeliste konteineri-, aiavaasi- ning amplitaimega. Pelargoonid kasvavad kõige jõudsamalt päikeseküllases tugevate tuulte eest varjatud kohas. Vajalik on korrapärane väetamine suvelilleväetisega. Amplites, pottides ja rõdukastides moodustavad petuuniad imelisi taimekompositsioone näiteks aed-raudürdi, suureõielise surfiinia, feerulalehise ruse ning rand-kivikilbikuga.
6. Sinilobeelia
Sinilobeelia (Lobelia erinus) on armas, õhulise väljanägemisega põõsasjas suvelill. Pisikeste õrnade siniste, roosade, valgete või lillakate õitega taim on põõsasja kasvukujuga ning sobib imeliselt amplitesse ning lillekastidesse. Lobeeliad on ilmastiku suhtes leplikud, eelistavad päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta.
Lobeeliad õitsevad juunist sügiseste külmadeni. Rikkalikku õitsemist soodustab regulaarne väetamine. Sinilobeeliad on efektsed nii omaette kui ka koos teiste suvelilledega, lisades taimekooslustesse mahulisust ja kergust. Näiteks sobivad lobeeliad kaaslaseks pelargoonile, kaenal-lõhiskellukale, petuuniale ning aed-raudürtidele.
7. Tiivuline tundbergia
Tiivuline tunbergia (Thunbergia alata) ehk rahvakeeli mustasilmne Susanna on kollaste, oranžide või valgete õite ja südajate lehtedega ühe-aastane ronitaim. Taime kasv on kiire, ronib toestatult ning on hea pinnakattetaim. Sobib imehästi rippuma amplitesse ja aiavaasidesse ning ronima sõrestikele, aiapiiretele, seintele ja müüridele. Vajab päikeseküllast kasvukohta ja regulaarset kastmist ning väetamist. Ei talu liialt kuiva mulda ja raskeid savikaid muldi. Armsad ja rõõmsavärvilised õied pakuvad silmailu juunikuu teisest poolest kuni esimeste külmadeni. Tiivulist tundbergiat võib tuua enne öökülmi siseruumidesse ning kasvatada toataimena – siinjuures tuleb aga arvestada taime suure valgusnõudlikkusega.
Kokkuvõtteks
Nimekiri suvistest nonstop-õitsejatest pole kaugeltki lõplik. Kui järgida taimede kasvu tingimusi ning neid hoolsalt kasta ning väetada rõõmustab suurem osa suvelilli – üksnes lühiajalisi puhkepause tehes – pideva õitsenguga kuni sügiskülmade saabumiseni. Kui suvelilledega eksperimenteerimiseks sel aastal mahti ei jagu, on ülaltoodud taimed kindel ja usaldusväärne valik!
