Igal taimel on oma kasvutempo ning nõudmised peamiste kasvutingimuste ehk niiskuse, valguse ja mulla omaduste osas. Suuremad taimed annavad koheselt soovitud kujundusliku efekti, kuid nende soetamine on ka kulukam. Seepärast ootame sageli pikisilmi pisikeste toataimede sirgumist, loodame kiirelt näha uusi lopsakaid varsi ja lehti, õiteilu ning järelkasvu. Tegelikult annab üht-teist taime kasvu edendamiseks lihtsa vaeva ja koduste vahenditega ära teha! 

Toome välja 7 nõuannet toataimede kasvu soodustamiseks. Valdav osa nõuannetest ja nippidest on universaalsed ehk rakendatavad ka näiteks lillepeenras või aiamaal kasvavatel taimedel.

  1. Ergutage taime kasvu üksnes kasvuperioodil

Taime kasvu ergutamisega tegeletakse aktiivselt taime kasvuperioodil ehk perioodil varakevadest suve lõpuni, mil leiab aset taimede intensiivne kasv. Tegemist on reegliga, mille vastu kiputakse sageli eksima. Seda enamasti siirast soovist taimele aastaringselt parimat hoolitsust pakkuda. Valdavalt seisneb liigne hool sügis-talvisel puhkeperioodil taime “poputatamises” ohtra kastmise ning väetamisega. Puhkeperiood on, nagu nimigi ütleb, mõeldud taimele puhkamiseks ja jõu kogumiseks. Taime kasvu liigne tagant sundimine kokkuvõttes taimele kahjulik olla. Kui taimel puhata ei lasta, tuleb ka järgnev kasvuperiood selle võrra vähem edukam ning taimeomanikule või tunduda müsteeriumina, miks taim jõuliselt kasvada ei taha. Küll aga on puhkeperioodil teretulnud toataimedele lisavalguse andmine – kirjutame sellest täpsemalt allpool, 6. punktis.

  1. Andke taimele lisaenergiat

Loomulikult võib kasvuperioodil taime kasvu edendada antud taimegrupi vajadusi katvate eriväetistega. Samas saab taimedele anda väärtusliku loodussõbraliku energiakokteili ka otse köögist, kasutades erinevaid majapidamises leiduvaid orgaanilisi ülejääke. Paljud looduslikud väetised on oma intensiivse ja ebameeldiva lõhna tõttu siseruumides kasutamiseks sobimatud. Õnneks leidub aga mitmeid käepäraseid ning edukalt kasutatavaid jõuallikaid:

Munakoored

Munakoortes ohtralt leiduv kaltsium on taimede jaoks väärtuslik toitaine. Kaltsium vähendab mulla happesuse taset ning asendab seega lubjakivi. Puhtad ning purustatud munakoored tuleb peenestada ning segada potimulda. Väärt energia-allikas on ka muna keeduvesi, mida saab jahutatult edukalt taimede kastmiseks kasutada.

Banaanikoored 

Banaanikoored sisaldavad rikkalikus koguses kaaliumi ning lisaks ka lämmastikku, fosforit ja magneesiumi. Kaalium on oluline taime juurte kasvuks ning haiguskindluse suurendamiseks. Banaanikoore võib lõigata tükkideks ning segada mullaga või püreestatud kujul koos kastmisveega mulda valada. Elutähtsad toitained jõuavad mulda järk-järgult, kuna banaanikoor laguneb aeglaselt.

Kohvipuru

Kasutatud kohvipuru on lämmastikurikas ja ideaalseks väetiseks paljudele happelist mulda armastavatele toataimedele nagu säntpooliad, begooniad, sõnajalad, asalead ning potiroosid. Taimedele võib manustada vedelat kohviväetist või segada kohvipuru otse mulda.

Kohvipuru kogub ning säilitab endas hulgaliselt niiskust, mistõttu tuleb vältida taimede ülekastmist ja sellest tulenevat liigniiskuse ning hallituse teket.

Roheline tee 

Ka rohelise tee puru on toataimedele suurepärane väeallikas. Kuna teelehtedes sisalduv tanniinhape tõstab mulla happesust, siis on teelehed – kasutatud teekottide sisu või teelehtedest valmistatud lahja teeleotis – sobilik happelembeste taimede mulla rikastamiseks.

  1. Eemaldage kõik mittevajalikud taimeosad

Taimede kärpimine on sageli ettevõtmine, mida taimeomaniku käsi tegema ei tõuse – ühelt poolt tundub see eelnevalt vaevaga loodu hävitamine, teisalt hoitakse ka viletsate oksakeste korral kinni mõttest, et ehk tärkavad need veel elule. Tegelikult on kärpimine laialt kasutatav tehnika, mis “puhastab” taime üleliigsest ja muudab selle seeläbi elujõulisemaks. Taim saab pärast kärpimist koondada oma energia allesjäänud jõuliste osade kasvatamisele ning ei pea enam energiat kulutama kahjustunud või koormavaks muutunud taimeosade säilitamisele.

Noorte toataimede kasvukuhiku näpistamine utsitab taime külgharusid kasvatama. Nõnda saab kompaktse vormi anda näiteks tradeskantsiale, sametlehikule või pelargoonile. Vanemal taimel võib uute okste ja lehtede kasvu soodustamiseks osutuda vajalikuks okste harvendamine, et valgus ja õhk jõuaks ka taimepuntra sisemuses paiknevate taimeosadeni.

  1. Toestage oma taimi

Kõik taimed ei vaja tingimata toestamist, kuid suur osa toataimi vajavad seda, et kasvuga edasi kõrgustesse või taimeomaniku poolt määratud suunda pürgida. Lisaks aitab toestamine ära hoida taime lamandumise ning murdumise. Enamasti vajavad toestamist ronitaimed ja erinevad lopsakad kõrge kasvuga toapuud ning nõtkete vartega orhideed. Taimetoe kõrgus peaks vastama taime eeldatavale kasvukõrgusele ning -suunale. 

  1. Kontrollige taimede ning mulla seisukorda regulaarselt

Jälgige regulaarselt, mis leiab aset toataimede lehtedel, vartel ning mullapinnal. Erinevad kahjurid ning potimullas aset leidvad protsessid võivad kõik jõupingutused taime lopsaka kasvu saavutamiseks kasutuks muuta. Kuna toataimede kahjuritest ning haigustekitajad võivad lühikese aja jooksul võimust võtta ning levida ka teistele läheduses paiknevatele taimedele, tuleb juba esimeste märkide ilmnemisel pahalastega võitlusse asuda. Infot taime tervisliku seisukorra hindamiseks ning parandamiseks, sealhulgas nõuandeid kahjurite vastu võitlemiseks leiate artiklist “Kodune taimekiirabi: kuidas turgutada elujõu kaotanud taime?

  1. Andke sügis-talvisel perioodil taimedele lisavalgust

Novembrikuust kuni veebruarikuuni võiks toataimedele anda täiendavat valgust spetsiaalse taimelambi abil. Valdav enamus toataimi saavad küll edukalt talvistes nappides valgustingimustes hakkama, kuid kosutavast lisavalgusest ei ütle ka puhkeperioodil ükski taim ära. Toataimed vajavad enamasti ööpäevas ca 12 tundi valget aega, seepärast tuleks pimedal ajal anda toataimedele hommikuti ning õhtuti mõned tunnid lisavalgust. Pilvise ilma korral võib julgelt ka päevasel ajal taimedele lisavalgust jagada.

  1. Viige taimed värskesse õhku

Suviste soojade ilmadega on paljud toataimed meelsasti valmis õues viibima. Eriti tõsiselt tasub taimede suveks õue viimist kaaluda algupäraselt lähistroopilisest kliimavöötmst pärinevate toataimede puhul. Terrassil, rõdul, verandal või aias viibimine parandab taime tervist ja välimust, soodustab kasvu ning õitsele puhkemist. Detailse info, kui pikaks perioodiks ning millistel tingimustel toataimed õue-elu nautima viia, leiate artiklist “Toataimed suveks õue: miks, millal ja kuidas?”.

Loodetavasti on meie nõuanded abiks, et taimed saaksid suvist kasvuperioodi nautida ning oma täit kasvupotentsiaali realiseerida 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga